Harku valla
kalender

Ex librise traditsioon ulatub enam kui 500 aasta tagusesse aega, trükikunsti algusaegadesse. Teated esimeste omanikumärkide kohta pärinevad 15. sajandist Saksamaalt. Neid kasutati peamiselt aadlike ja kloostrite raamatukogudes, kus tegemist oli unikaalsete ja väga kallite raamatutega. Omanikumärgid ei olnud pelgalt praktilised sildid – need olid väikesed väga peened kunstiteosed, mis peegeldasid raamatute omaniku identiteeti.

Varased ex librised olid sageli vapi või monogrammiga, hiljem lisandusid kunstilised kujundused sümbolite, erinevate motiivide või allegooriatega, mis peegeldasid omaniku huve, elukutset või maailmavaadet. 19. ja 20. sajandil sai ex librisest populaarne graafilise kunsti vorm, mida loodi ja koguti nagu väikeseid kunstiteoseid.

Tänapäeval on ex libris endiselt isikliku raamatuarmastuse sümbol, mida kasutatakse nii praktilisel kui ka esteetilisel eesmärgil.

Eesti eksliibrisekunst – sajandipikkune traditsioon Eestis on eksliibriste kasutamine olnud populaarne, kuigi viimastel aastakümnetel on see teenimatult tahaplaanile jäänud. Vanim teadaolev eesti eksliibris pärineb 1898. aastast, ja eksliibrise traditsiooni levitamises oli oluline roll kunstiühingul Pallas.
Eesti eksliibrisekunsti on rikastanud mitmed tuntud graafikud ja kunstnikud, kelle loomingut eksponeeritakse ka käesoleval näitusel: Henno Arrak, Jüri Arrak, Hugo Hiibus, Richard Kaljo, Henno Käo, Berta Mäger, Evald Okas, Kaljo Põllu, Vive Tolli, Eevi Valdov, Silvi Väljal, Lembit Lõhmus, Evi Tihemets- Viires, Edgar Valter jmt.

Näitusel saab näha eksliibriseid, mis on loodud Eesti kultuuritegelastele – kirjanikest näiteks Aadu Hint, Jaan Kross, Ellen Niit, Aira Kaal, Jaak Jõerüüt, Viivi Luik; dirigentidest ja muusikutest Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Georg Ots, Joel Steinfeldt ja mitmed teised. Avaliku elu tegelastest on kajastamist leidnud nii loodusteaduste esindajad kui ka arstid.
Omaette rühma moodustavad väljapanekus eksliibrised, mis on loodud institutsioonidele või kindlate sündmuste puhul – näiteks raamatuklubidele või raamatuaastate tähistamiseks.

Käesolev näitus toob esmakordselt avalikkuse ette valiku Ilmar Kaalu mahukast eksliibrisekollektsioonist, mis on kultuurilooliselt erakordselt väärtuslik. Ilmar Kaal alustas eksliibriste kogumist 1960. aastatel, kuid tema kollektsioonis leidub töid ka varasemast ajast. Kokku sisaldab kogu üle 2000 eksliibrise, sealhulgas ka välisautorite loomingut. Avanäitus keskendub Eesti kunstnike töödele, eeskätt
eksliibristele, mis on loodud Eesti kirjanikele ja kultuuritegelastele.

Näituse peakuraator on kunstiajaloolane Ülle Kruus, Ilmar Kaalu tütar, kes on hoolikalt valinud eksponaadid, et tuua esile eksliibrise kui kunstivormi mitmekülgsus
ja kultuuriline tähendus. Külastajatele tutvustatakse saatetekstides nii autoreid ja
nende loomingut kui ka kasutatud graafikatehnikaid: linoollõige, litograafia,
metsotinto, monotüüpia, ofort, puugravüür ja vasegravüür.