Tabasalu Teelahkme Lasteaia laste kunstinäitus “Lapsel on 100 keelt”

08.04.-18.05.2026 Tabasalu Raamatukogus

See näitus on inspireeritud Reggio Emilia pedagoogika mõttest, et lapsel on sada keelt – sada viisi mõelda, avastada ja ennast väljendada.
Siin eksponeeritud teoste autorid on 2–7-aastased lapsed, kelle looming peegeldab nende ainulaadset maailmataju, uudishimu ja loovust. Iga joon, värvilaik, vorm ja materjalivalik kannab endas lapse mõtet, tunnet või lugu.
Näitusel on esindatud 2025–2026 õppeaasta jooksul valminud tööd.

Loodus, liikumine ja vahetu kogemus on olnud olulised inspiratsiooniallikad, võimaldades lastel uurida maailma kõigi oma meeltega.

Me usume, et laps ei väljenda end ainult sõnade kaudu. Ta räägib läbi kunsti, liikumise, mängu, heli, kujutluse ja vaikuse. See näitus kutsub märkama ja väärtustama neid mitmekesiseid „keeli“, mille kaudu laps oma maailma loob ja jagab.

Astuge sisse, vaadake, kuulake ja laske end üllatada – siin räägivad lapsed oma sada keelt.

Finisaaž näitusel “Ex-libris – kunst kaante varjus. Pisigraafika Ilmar Kaalu kogust

Kohal on näituse kuraator Ülle Kruus ja Eesti kunsti elav legend Evi Tihemets, näha saab kunstnik Kai Kaljo videot „Isa kirjad“, mis on valminud Richard Kaljo kirjade põhjal.
Nii Evi Tihemetsa kui Richard Kaljo eksliibrisevalik on eksponeeritud näitusel.

Kunstinäitus “Lapsel on 100 keelt”

Tabasalu Teelahkme Lasteaia kunstinäitus Tabasalu raamatukogus esitleb väikeste kunstnike loomingut.

Teet Malsroosi fotonäitus „Kirjanikud fotopeeglis“

Fotonäitus „Kirjanikud fotopeeglis“ toob kokku eri aegadel pildistatud fotod Eesti kirjanikest. Fotod on sündinud aastate jooksul erinevates olukordades – portreefotodena, kohtumistel, kirjandusüritustel ja argisemates hetkedes. Need ei ole ainult pildid tuntud nimedest, vaid kohtumised loovisikutega, kelle looming ja mõtted on kujundanud meie kultuuriruumi.
Teet Malsroos on fotograaf, kes on mitme aastakümne jooksul teinud kaastööd Eesti ajakirjandusväljaannetele, raamatukogudele, teatritele ning teistele mälu- ja kultuuriasutustele.
Näitus on avatud Vääna raamatukogus 16. aprillist kuni 16. oktoobrini 2026.

Johanna Undi raamatuillustratsiooni näitus Suur ja väike maailm

Muraste külaselts avas Muraste koolis JOHANNA UNDI raamatuillustratsiooni näituse – „Suur ja väike maailm“, mis koondab endasse nelja lasteraamatu – „Minu majahaldjad“, „Augustas päästab maailma“, „Suur tüli ja suvevaheaeg“ ja „Üks väga tõsine lumememmelugu“ – seiklusi ja emotsioone.
Piltidel tegutsevad imepisikesed ja tibake kiuslikud majahaldjad hiigelsuures inimeste maailmas. Maailmakaardiga on kimpus Augustas, kes oma lohakuses märgib kõik mäed ja mered hoopiski valedesse kohtadesse ning sedasi maakera pahupidi pöörab. Tülli pööravad aga parimad sõbrannad Rahe ja Bella-Triin, kes niimoodi oma suvevaheaja Võsul ära rikuvad. Kiuslik ja vihmane detsembriilm rikub jälle omakorda ära suurejoonelise lumememmede ehitamise võistluse…
Kas ja kuidas lood lahenevad – seda saab aimata illustratsioonidelt. Kindluse mõttes võib ka raamatud läbi lugeda!

Kadi Kiipuse autoriköidete näituse „Sümbioos“

18. märtsil kell 17.00 ootame Kadi Kiipuse autoriköidete näituse „Sümbioos“ avamisele.
Kadi Kiipus on köitekunstnik ja graafiline disainer, kes oma autoriloominguga on 1993. aastast esinenud köitekunstinäitustel Rootsis, Kanades, Itaalias, Prantsusmaal ja Eestis. Näitusel on eksponeeritud valik Eesti kunstnike loomingut käsitlevate väljaannete köiteid, mille kujundus on inspireeritud kunstniku loometöö põhjal tekkinud muljest või emotsioonist.

 

Eesti graafikute ja raamatuillustraatorite näitust „Alice, libarebased ja teised“

Eksponeeritud on valik Regina Lukk-Toopere, Piret Mildebergi, Made Balbati ja Elina Sildre loomingust.
Näituse kuraator on Viive Noor.

Näitus “Metsiku “pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu

1872–1889 tegutsenud Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu oli üks esimesi eesti talupoegade asutatud laenu-raamatukogusid. See asus Aaviku talus Metsiku külas Lääne-Virumaal külakogukonna juhtfiguuri Danel Pruuli kodus.

Pruulide raamatuarmastus kestisi läbi mitme põlvkonna. Säilinud raamatukogu ja Hans Pruul noorema päevikute järgi saame teada, mida luges eesti talurahvas 19. sajandi lõpul ning millist elu tollal elati. Ka on päevaraamatute põhjal tollast kliimat uurinud Andres Tarand.

Kunagine külaraamatukogu leiti 1966. aastal vanade raamatute otsimiseks korraldatud ekspeditsioonil. Lisaks raamatutele osteti fotoalbumeid, dokumente ja pereliikmete käsikirju, kokku 2365 ühikut, mis on nüüd memoriaalkoguna hoiul Rahvusraamatukogus.

Metsiku raamatukogu on ainus ärkamisaegne raamatukogu, mille kogu on tänaseni säilinud peaaegu tervikuna.

Näituse on koostanud Eesti Rahvusraamatukogu.

Vääna raamatukogu näitus “Ex libris – kunst kaante varjus. Pisigraafika Ilmar Kaalu kogust” 

Ex librise traditsioon ulatub enam kui 500 aasta tagusesse aega, trükikunsti algusaegadesse. Teated esimeste omanikumärkide kohta pärinevad 15. sajandist Saksamaalt. Neid kasutati peamiselt aadlike ja kloostrite raamatukogudes, kus tegemist oli unikaalsete ja väga kallite raamatutega. Omanikumärgid ei olnud pelgalt praktilised sildid – need olid väikesed väga peened kunstiteosed, mis peegeldasid raamatute omaniku identiteeti.
Varased ex librised olid sageli vapi või monogrammiga, hiljem lisandusid kunstilised kujundused sümbolite, erinevate motiivide või allegooriatega, mis peegeldasid omaniku huve, elukutset või maailmavaadet. 19. ja 20. sajandil sai ex librisest populaarne graafilise kunsti vorm, mida loodi ja koguti nagu väikeseid kunstiteoseid.
Tänapäeval on ex libris endiselt isikliku raamatuarmastuse sümbol, mida kasutatakse nii praktilisel kui ka esteetilisel eesmärgil.
Eesti eksliibrisekunst – sajandipikkune traditsioon Eestis on eksliibriste kasutamine olnud populaarne, kuigi viimastel aastakümnetel on see teenimatult tahaplaanile jäänud. Vanim teadaolev eesti eksliibris pärineb 1898. aastast, ja eksliibrise traditsiooni levitamises oli oluline roll kunstiühingul Pallas.
Eesti eksliibrisekunsti on rikastanud mitmed tuntud graafikud ja kunstnikud, kelle loomingut eksponeeritakse ka käesoleval näitusel: Henno Arrak, Jüri Arrak, Hugo Hiibus, Richard Kaljo, Henno Käo, Berta Mäger, Evald Okas, Kaljo Põllu, Vive Tolli, Eevi Valdov, Silvi Väljal, Lembit Lõhmus, Evi Tihemets- Viires, Edgar Valter jmt.

Näitusel saab näha eksliibriseid, mis on loodud Eesti kultuuritegelastele – kirjanikest näiteks Aadu Hint, Jaan Kross, Ellen Niit, Aira Kaal, Jaak Jõerüüt, Viivi Luik; dirigentidest ja muusikutest Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Georg Ots, Joel Steinfeldt ja mitmed teised. Avaliku elu tegelastest on kajastamist leidnud nii loodusteaduste esindajad kui ka arstid.
Omaette rühma moodustavad väljapanekus eksliibrised, mis on loodud institutsioonidele või kindlate sündmuste puhul – näiteks raamatuklubidele või raamatuaastate tähistamiseks.

Käesolev näitus toob esmakordselt avalikkuse ette valiku Ilmar Kaalu mahukast eksliibrisekollektsioonist, mis on kultuurilooliselt erakordselt väärtuslik. Ilmar Kaal alustas eksliibriste kogumist 1960. aastatel, kuid tema kollektsioonis leidub töid ka varasemast ajast. Kokku sisaldab kogu üle 2000 eksliibrise, sealhulgas ka välisautorite loomingut. Avanäitus keskendub Eesti kunstnike töödele, eeskätt
eksliibristele, mis on loodud Eesti kirjanikele ja kultuuritegelastele.

Näituse peakuraator on kunstiajaloolane Ülle Kruus, Ilmar Kaalu tütar, kes on hoolikalt valinud eksponaadid, et tuua esile eksliibrise kui kunstivormi mitmekülgsus
ja kultuuriline tähendus. Külastajatele tutvustatakse saatetekstides nii autoreid ja
nende loomingut kui ka kasutatud graafikatehnikaid: linoollõige, litograafia,
metsotinto, monotüüpia, ofort, puugravüür ja vasegravüür.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital

Eesti Raamatu Aasta näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid”

Sisult annab raamatuaasta näitus ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning toob välja viisid, kuidas eestikeelse raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevi on varasemalt tähistatud. Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest ja seetõttu tähistamegi Eesti Raamatu Aastat eesti kirjanduse päevast emakeelepäevani ehk 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Raamatuaasta programm sündis paljude asutuste ja organisatsioonide koostöös, mida suunab 2024. aasta veebruaris moodustatud Eesti Raamatu Aasta peakomitee; keskseks koordineerijaks on Eesti Kirjanduse Selts.
Eesti Raamatu Aasta patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis ning raamatuaasta kannab Hando Runneli luuletusest pärinevat motot „Rahvas algab raamatust”.
Kui varem peeti vanimaks eestikeelseks trükiseks 1535. a trükitud Wanradt-Koelli katekismust, siis juba 20. sajandi teisel poolel saadi teadlikuks 10 aastat varasemast trükisest, nimelt mainiti 1525. aasta ajaloodokumentides Lübecki rae otsust arestida vaat, milles sisaldus teiste seas eesti- ja lätikeelseid trükiseid. Meieni jõudnud teadetes on juttu ka ettepanekust vaat põletada, niisiis saime esimesest eestikeelsest raamatust teada selle võimaliku hävitamise kaudu.
„Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest. Eestlaste kirjaoskus oli juba 19. sajandil üle 90 protsendi, kirjainimesed olid nii meie rahvuse kui ka identiteedi loojad, samuti laulupeo traditsiooni eestvõtjad. Seetõttu on Eesti Raamatu 500. sünnipäev meie rahvale ja riigile märgiline ja oluline verstapost,” ütles Vabariigi President Alar Karis raamatuaasta patrooniks asudes tänavu juunis.

Näituse koostaja on Eesti Kirjandusmuuseum, kasutatud on ka Eesti Rahvusraamatukogu materjale. 

Näitus “Muinasjutud kunstikuningriigis”

Tabasalu raamatukogus saab alates 17. novembrist vaadata kunstiosakonna õpilastööde näitust „Muinasjutud kunstikuningriigis“.

Tabasalu Muusika- ja Kunstikooli kunstiosakonna näitus kutsub Sind rändama fantaasia ja muinasjutu maailmas. Näitusel kohtuvad omapärased tegelased täiesti uutes ja ka ammu tuntud lugudes. Teosed on sündinud värvist, joonest, vormist, muinasjuttudest, kunstiajaloost, tuntud kunstnike loomingust ning väikeste kunstnike kujutlusvõimest ja kunstiandest.

Ootame Sind avastama meie kunstimuinaslugusid!