Alates 25. aprillist on Harku raamatukogus avatud poetessi ja pühapäevapiltniku Juli Suvi loomingu näitus “Harku tarkus”. Näituse avamisel, 25. aprillil algusega kell 11, esitleb Juli Suvi ka samanimelist kava.
“Harku tarkuse” tarvis on tehtud väike valik Harku vallas kogetud imelistest hetkedest, mis on lisaks piltidele ka luulekeelde talletatud. Andes nõndamoodi aimu sellest, kuivõrd mitmekesine ja vaheldusrikas on elu Harku vallas.
20. mail avame Tabasalu raamatukogus Sigrid Huiki tekstiilikunstinäituse “Teelise sosinad”.
Kunstnik kirjutab näituse tutvustuseks:
Vaatan teekonnale, mida me kõik läbime: igaüks ise, samamoodi ja siiski erinevalt. Palju sõltub sellest, mida me teel olles, märkame ja mida oluliseks peame kohtudes väiksemate ja suuremate muutustega. Oma värvilise raja hetked olen jäädvustanud siidile ja trükkinud patjadele, keskendudes elu ilule ja võlule, inspiratsiooniks loodus, meid ümbritsev keskkond ja värvide mäng. Tihti on minu tööd kui kujundlikud jutustused.
Siid on imeline ja tänuväärne materjal. Minu tööd valmivad kuumbatik maali tehnikas, mis on aeganõudev, töömahukas ja tulemus on tihti endalegi üllatusi pakkuv. Väljapaneku keskmes on teosed, mis on enamus sündinud viimaste aastate jooksul.
Sigrid Huik (sünd 1964) on õppinud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (täna Eesti Kunstiakadeemia) ruumi- ja mööblikujunduse erialal ja lõpetanud ERKI tekstiilikunsti eriala (1988). Oma loomingus väljendab ennast nii gobelääni kui ka hapras siidimaali tehnikas põimides aegajalt töödesse ootamatuid nüansse. Huiki töid on eksponeeritud erinevatel näitustel Eestis ja välismaal, tema loomingut on näha mitmes avalikus ruumis ning neid kuulub ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Sigrid Huik on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu ja Eesti Muuseumiühingu liige ning üks tarbekunstigalerii Kunstiaken osanikest.
Näituse kujundus: Aime Andresson
Näitus jääb avatuks 19. augustini 2026
www.sigridhuik.ee
www.kunstiaken.ee
08.04.-18.05.2026 Tabasalu Raamatukogus
See näitus on inspireeritud Reggio Emilia pedagoogika mõttest, et lapsel on sada keelt – sada viisi mõelda, avastada ja ennast väljendada.
Siin eksponeeritud teoste autorid on 2–7-aastased lapsed, kelle looming peegeldab nende ainulaadset maailmataju, uudishimu ja loovust. Iga joon, värvilaik, vorm ja materjalivalik kannab endas lapse mõtet, tunnet või lugu.
Näitusel on esindatud 2025–2026 õppeaasta jooksul valminud tööd.
Loodus, liikumine ja vahetu kogemus on olnud olulised inspiratsiooniallikad, võimaldades lastel uurida maailma kõigi oma meeltega.
Me usume, et laps ei väljenda end ainult sõnade kaudu. Ta räägib läbi kunsti, liikumise, mängu, heli, kujutluse ja vaikuse. See näitus kutsub märkama ja väärtustama neid mitmekesiseid „keeli“, mille kaudu laps oma maailma loob ja jagab.
Astuge sisse, vaadake, kuulake ja laske end üllatada – siin räägivad lapsed oma sada keelt.
Kohal on näituse kuraator Ülle Kruus ja Eesti kunsti elav legend Evi Tihemets, näha saab kunstnik Kai Kaljo videot „Isa kirjad“, mis on valminud Richard Kaljo kirjade põhjal.
Nii Evi Tihemetsa kui Richard Kaljo eksliibrisevalik on eksponeeritud näitusel.
Tabasalu Teelahkme Lasteaia kunstinäitus Tabasalu raamatukogus esitleb väikeste kunstnike loomingut.
Fotonäitus „Kirjanikud fotopeeglis“ toob kokku eri aegadel pildistatud fotod Eesti kirjanikest. Fotod on sündinud aastate jooksul erinevates olukordades – portreefotodena, kohtumistel, kirjandusüritustel ja argisemates hetkedes. Need ei ole ainult pildid tuntud nimedest, vaid kohtumised loovisikutega, kelle looming ja mõtted on kujundanud meie kultuuriruumi.
Teet Malsroos on fotograaf, kes on mitme aastakümne jooksul teinud kaastööd Eesti ajakirjandusväljaannetele, raamatukogudele, teatritele ning teistele mälu- ja kultuuriasutustele.
Näitus on avatud Vääna raamatukogus 16. aprillist kuni 16. oktoobrini 2026.
18. märtsil kell 17.00 ootame Kadi Kiipuse autoriköidete näituse „Sümbioos“ avamisele.
Kadi Kiipus on köitekunstnik ja graafiline disainer, kes oma autoriloominguga on 1993. aastast esinenud köitekunstinäitustel Rootsis, Kanades, Itaalias, Prantsusmaal ja Eestis. Näitusel on eksponeeritud valik Eesti kunstnike loomingut käsitlevate väljaannete köiteid, mille kujundus on inspireeritud kunstniku loometöö põhjal tekkinud muljest või emotsioonist.
Eksponeeritud on valik Regina Lukk-Toopere, Piret Mildebergi, Made Balbati ja Elina Sildre loomingust.
Näituse kuraator on Viive Noor.
1872–1889 tegutsenud Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu oli üks esimesi eesti talupoegade asutatud laenu-raamatukogusid. See asus Aaviku talus Metsiku külas Lääne-Virumaal külakogukonna juhtfiguuri Danel Pruuli kodus.
Pruulide raamatuarmastus kestisi läbi mitme põlvkonna. Säilinud raamatukogu ja Hans Pruul noorema päevikute järgi saame teada, mida luges eesti talurahvas 19. sajandi lõpul ning millist elu tollal elati. Ka on päevaraamatute põhjal tollast kliimat uurinud Andres Tarand.
Kunagine külaraamatukogu leiti 1966. aastal vanade raamatute otsimiseks korraldatud ekspeditsioonil. Lisaks raamatutele osteti fotoalbumeid, dokumente ja pereliikmete käsikirju, kokku 2365 ühikut, mis on nüüd memoriaalkoguna hoiul Rahvusraamatukogus.
Metsiku raamatukogu on ainus ärkamisaegne raamatukogu, mille kogu on tänaseni säilinud peaaegu tervikuna.
Näituse on koostanud Eesti Rahvusraamatukogu.
Näitusel saab näha eksliibriseid, mis on loodud Eesti kultuuritegelastele – kirjanikest näiteks Aadu Hint, Jaan Kross, Ellen Niit, Aira Kaal, Jaak Jõerüüt, Viivi Luik; dirigentidest ja muusikutest Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Georg Ots, Joel Steinfeldt ja mitmed teised. Avaliku elu tegelastest on kajastamist leidnud nii loodusteaduste esindajad kui ka arstid.
Omaette rühma moodustavad väljapanekus eksliibrised, mis on loodud institutsioonidele või kindlate sündmuste puhul – näiteks raamatuklubidele või raamatuaastate tähistamiseks.
Käesolev näitus toob esmakordselt avalikkuse ette valiku Ilmar Kaalu mahukast eksliibrisekollektsioonist, mis on kultuurilooliselt erakordselt väärtuslik. Ilmar Kaal alustas eksliibriste kogumist 1960. aastatel, kuid tema kollektsioonis leidub töid ka varasemast ajast. Kokku sisaldab kogu üle 2000 eksliibrise, sealhulgas ka välisautorite loomingut. Avanäitus keskendub Eesti kunstnike töödele, eeskätt
eksliibristele, mis on loodud Eesti kirjanikele ja kultuuritegelastele.
Näituse peakuraator on kunstiajaloolane Ülle Kruus, Ilmar Kaalu tütar, kes on hoolikalt valinud eksponaadid, et tuua esile eksliibrise kui kunstivormi mitmekülgsus
ja kultuuriline tähendus. Külastajatele tutvustatakse saatetekstides nii autoreid ja
nende loomingut kui ka kasutatud graafikatehnikaid: linoollõige, litograafia,
metsotinto, monotüüpia, ofort, puugravüür ja vasegravüür.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital
Sisult annab raamatuaasta näitus ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning toob välja viisid, kuidas eestikeelse raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevi on varasemalt tähistatud. Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest ja seetõttu tähistamegi Eesti Raamatu Aastat eesti kirjanduse päevast emakeelepäevani ehk 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Raamatuaasta programm sündis paljude asutuste ja organisatsioonide koostöös, mida suunab 2024. aasta veebruaris moodustatud Eesti Raamatu Aasta peakomitee; keskseks koordineerijaks on Eesti Kirjanduse Selts.
Eesti Raamatu Aasta patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis ning raamatuaasta kannab Hando Runneli luuletusest pärinevat motot „Rahvas algab raamatust”.
Kui varem peeti vanimaks eestikeelseks trükiseks 1535. a trükitud Wanradt-Koelli katekismust, siis juba 20. sajandi teisel poolel saadi teadlikuks 10 aastat varasemast trükisest, nimelt mainiti 1525. aasta ajaloodokumentides Lübecki rae otsust arestida vaat, milles sisaldus teiste seas eesti- ja lätikeelseid trükiseid. Meieni jõudnud teadetes on juttu ka ettepanekust vaat põletada, niisiis saime esimesest eestikeelsest raamatust teada selle võimaliku hävitamise kaudu.
„Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest. Eestlaste kirjaoskus oli juba 19. sajandil üle 90 protsendi, kirjainimesed olid nii meie rahvuse kui ka identiteedi loojad, samuti laulupeo traditsiooni eestvõtjad. Seetõttu on Eesti Raamatu 500. sünnipäev meie rahvale ja riigile märgiline ja oluline verstapost,” ütles Vabariigi President Alar Karis raamatuaasta patrooniks asudes tänavu juunis.
Näituse koostaja on Eesti Kirjandusmuuseum, kasutatud on ka Eesti Rahvusraamatukogu materjale.
